Tauro Pungas


1995. aastal, olles lummatud Lennart Meri filmis "Kalevala hääled" kuuldud Veljo Tormise kooriteosest "Raua needmine" ning olles võlutud filmiettekandes taaselustatud rauasulatuse- ja sepistamisrituaalidest, süütas Tauro köögis gaasipliidil tule, kuumutas sellel traadi ja alustas pingile asetatud raudklotsil sepistamisega. Tauro kuulis, et raud räägib teamaga ning teadis, et neil on rauaga pikemad vestlused pidadada.

Andrus Kotter


Olles oma elukäigu kõige mõjutavamas eas, kohtub noor Andrus 1997. aastal kuulsa sepa Ivan Oravaga, kes oli saanud presidendilt korraga neli ordenit ning tagus neist sepikojas sauna tarvis leiliviskamise kulpi. Kui sirguksid veidi, siis arvas see taat, et sepp sellest poisist ehk kuidagi saaks. Jaa-jaa-jah kõll! Ees sädemeist põlenud põll, jaa-jaa-jaa oi-oi-oi-oi, 2003. aastal Andrusest õpipoiss sai.

Andrei Maljutin


Kui Andrei Issanda 2003. aastal emaga esimest korda sepikotta jõudis, oli sepistamine juba alanud. Andrei teab, et maale saadetud "taevaraud" on Jumala õnnistatud materjal, millest on võimalik vormida ilusaid ja vajaminevaid sepiseid, mis muudavad inimeste maailma õndsamaks. Iga sepistatud spiraali keeratud voluut, rauda läbistav läbilöök muudab maailma ilusamaks ja paremaks paigaks.

Margus Elme


Ühel ilusal päeval jalutanud Margus Kääpa jõe ääres, tahtnud kala püüda. Kohas, kus jõgi hirmus sügav, märganud ta vees Kalevipoja mõõka. Mõõk olnud nõnda suur, et seitse paari härgasid ei jõudnud seda kuhugile liigutada. Rahvasuus levis kuuldus, et vana kuulus Soome sepp Ilmarine, tahmamust taadikene kolme poja seltsis panid pauke raua pihta, vasaraga valmistasid selle uhke mõõga. 2004. aastal, esimest korda ääsituld vaadates, mõistis Margus, et rahvasuu ei valeta ja sepa amet kätkeb endas midagi jäädavat ning müstilist.

Alar Villiko


Mitmel rahvusvahelisel rahuvalvemissioonil osalenuna teadis Alar, mis vahe on vintraudsel, sileraudsel ja kaheraudsel. Ta teadis ka, et see relv on üks imelik talisman, mis hoiab teda päeval ja ööl ja lõikab läbi kõik kütked, millesse satub ta teel. Aga mis on selle meistri mõtteis, kes selliseid riistu taob? 2007. aastal astus Alar sepikotta ning otsustas, et iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja.

2003. aasta varasuvi, paari nädala pärast on jaanipäev. Sepikoda, kus me kõik töötasime, oli lõpetamas tegevust. Olime teelahkmel ja pidime langetama otsuse, kas riputada haamrid varna või luua üheskoos oma ettevõte. Me kõik olime jõudnud raua juurde erinevaid teid pidi, aga kirg sepatöö vastu oli see, mis meid ühendas. Nii sai viie meistri poolt loodud Ferrum Fabrica sepikoda.

Oma sepikoja loomisega sai võimalikuks unistus olla nii meistrid, kes võtavad vastutuse kliendi ees nime ja oskustega, kui ka ülemused, tagades seppadele kõik vajamineva hinnatuima sepise valmistamiseks. Oleme seadnud oma üheks oluliseimaks eesmärgiks tagada klientidele tellimise protsessi täiuslikkus. Tagades sujuv ning positiivselt emotsiooniderohke teekond, mis saab alguse kavandamisest. Meie meeskonnas on Eesti Kunstiakadeemia sepakunsti haridusega ja 20-aastase töökogemusega kunstnik Tauro Pungas, kes aitab koostöös tellijaga välja mõelda ja kujundada unistustes oleva sepise, mille meistrid valmis sepistavad ja paika panevad.

Sepa amet sisaldab lisaks füüsilisele tööle ka veel midagi enamat. Sepp pole enam pelgalt sepp, kellel on vajalikud oskused, vaid sepp ja sepatöö on ajas kestmajäänud ning meistritelt sellidele edasiantud filosoofia, mis puudutab inimhinge, inspireerib ja paelub. Meie Keilas asuva sepikoja uksed on alati huvilistele avatud ja soovikorral võib tulla vaatama, kuidas me loome meistri käega unikaalseid sepiseid.